Küüneseent võib võrrelda hundiga lambanahas. Süütuna tunduvad värvimuutused varba- ja sõrmeküüntel tähendavad tihti kangekaelse seenhaiguse algust nahapiirkonnas. Küüneseenega on aga selline lugu, et kui sellele kangel tegelasel lasta lihtsalt eksisteerida, tekib oht, et see hävitab aja jooksul kogu küüne.
Küüneseen on nakkav ja äärmiselt tüütu infektsioon. Kui nakkustekitaja on end küünepiirkonnas juba sisse seadnud, läheb tarvis põhjalikku teraapiat, et neist jälle lahti saada.
Küüne seennakkuse võivad vallandada erinevad seenetüübid (dermatofüüdid, pärm- või hallitusseened). Tavaliselt on need samad seened, mis põhjustavad ka jalaseent ja teisi naha seennakkusi. Kuna küüneseen tekib sageli väljaravimata jalaseene nakkusest, on varbaküüned umbes korda rohkem ohustatud kui sõrmeküüned.
Täiskasvanute hulgas on küüneseen kuni 18% ulatuses laialt levinud terviseprobleem. Mõnes rahvastikurühmas tuleb nakkust ette isegi tunduvalt sagedamini. Vanematel inimestel ja diabeetikutel tihti esinevad verevarustushäired on eriti suured jala- ja küüneseene riskifaktorid.
Väga hoolikalt peaksid küüne seisukorda jälgima:
- sportlased, kelle jalgadel lasub suur mehaaniline koormus.
- üle 50-aastased inimesed;
- jalaseenega nakatunud;
- diabeetikud;
- inimesed, kellel on käte ja jalgade verevarustushäired.
Soovid oma jalgade eest hoolt kanda, tule külasta Otepää Tervisetuba!